Baskaju taka maod!

Pühapäev oli täis üllatusi, nii postiivseid kui negatiivseid. Kõige pealt jäin ma ilma oma reisikaaslasest, kes haigestumise tõttu suundus kodumaale :( Teiselt poolt jälle mu lahedad kohalikud sõbrad vedasid mu millegisse seikluspargi taolisesse kohta. Selle nimi olevat "Baskaju taka"

Metsa ehitatud "teekond". Kuidagi paremini ma seda nimetada ei oska. Kohale jõudes on vaja ära võtta jalanõud ehk jätkata ristiretke paljajalu. Metsas ja paljajalu! Ma pidin vähemalt kolm korda infarkti eelsesse seisundisse sattuma. Esimesene kord oli kui avastasin, et putukad jagavad minuga sama teekonda ning mina vaesekene olen oma õrnade kauniste varbakestega nende teel. Liikumine igastahes meenutas mul lapsepõlves mängitud keksu.

Teine infarkti eelne seisund oli kui avastasin end keset rada sipelgate sees seismast ja nad üritasid mu paljaid sääri vallutada. Kolmas kord - madu!!! Otse sellel rajal, kus ma kõndisin, lookles otse minu kõrval hallikasmust kollaste silmadega olend. Ma tegin vist politsei sireeni häält kui seda õudust märkasin.

Baskaju taka rajad iseenesest olid huvitavad, näiteks purustatud rehvid, erinevad kivid, muda, puu, isegi vist kanasõnnik ning need kõik pidid masseerima talla all olevaid punkte. Kui aus olla, siis tõesti ma hetkel tunnen talla all erinevate punktide olemasolu.

Kohalikud lamamistoolid

Jalanõude vaba ala jõulupuu

Jalajäljed suunavad rehvitükkidest tehtud rajale

Hiina kung-fu muuvi stiil :P

Labürindi süda

Labürint

Hirmuäratav madu!

Trepid, takistused, ronimiskohad..

Jurmala soovide kilpkonn

Riia nagu ikka tevitas mind soojalt ja südamlikult. Olles kaks päeva mööda poode, kohvikuid ja vanalinna ringi käinud, suundusime Jurmalasse. Tegelikult oli see ka algselt plaanis, käia ära kuulsas vene filmide mekas - Jurmalas. Väikest patseeringut Kiire moodi soovitan kõigile.

Jurmalasse saab elektrirongiga ning pilet on natukene üle 1 EUR, sõiduaeg umbes 20 min. Ei midagi keerulist. Rongijaamas väljudes tuleb suunduda üle tee, otse jalutustänavale. Selle ääres on kohvikud, puud, suveniiride müügipunktid jne... Kellegil pole kiiret, kõik jalutavad ning enamasti kõlab seal vene keel. Tänava lõppedes soovitan keerata vasakule ehk mere suunas.

Rand on omamoodi nähtus Jurmalas. Promenaad, millel jalutatakse ja mida ääristavad välikohvikud. Kuna ilm oli tuuline, vihmapilved ähvardavalt paistmas, siis enamus inimesi näisid kandvad vatijopesid. Muidugi oli ka ujujaid ja oh üllatust - päevitajaid. Peaks mainima, et päikest polnud.

Jalutades mööda promenaadi jõudsime välja hiidkilpkonnani. Kohalik legend räägib, et kui sellele otsa ronida ja seal soovida midagi, siis täitub see..

Jalutustänav Jurmalas

Nukrad päikesevarjud

Soovide hiidkilpkonn

Jurmala rand