Friday, May 1, 2015

Narva, siit ma tulen.

Ma vahepeal üritasin olla korralik ja suruda endas alla mustlashinge, mis vajas seljakotiga mööda maailma ringi rändamist. Täna hommikul tundsin tõelist sundi, et pean Tallinnast välja saama. Lihtsalt ükskõik kuhu aga kindlasti kohe. 

Kõige pealt kaalusin Riiat. Minu hea sõber ja võitluskaaslane, treener ja Läti üks tuntumaid võitlejaid Agnese oli just täna otsustanud Tartusse AHAA keskusesse sõita. Hotellid Riias on aga on teadaolevalt suhteliselt kallid. Pealegi olen selles linnas korduvalt käinud. Seega jäi see valikust välja.

Järgmisena võtsin ette Helsinki. Pole ju kaugel Tallinnast. Õnnetuseks transport sinna on keerulisem ning laevad ei välju täpselt minu vajaduste alusel. Tänane päev ei sobinud enam. Kui ma üldiselt ilmateatest ei hooli, siis seekord mingi kummalise sisemise ajendi alusel otsustasin ma vaadata Helsinki ilma. Otseloomulikult sajab seal homme! Kaameraga vihmas liikumine on suhteliselt raskendatud.

Minu mõtetest käisid veel läbi Kaunas (liiga pikk sõit), Pärnu (polnud sobivat ööbimispaika), Haapsalu (hetkel tundus igav). Siis meenus mulle Narva. Üks Peterburi professor rääkis aastaid tagasi, et see linn on maailmas ainulaadne. Palju sõdu on üle käinud, iga valitseja on püstitanud oma monumendi ja siiani on kõik alles. Seega lahendus olemas: Narva siit ma tulen! 

No comments:

Post a Comment