Riia - linn, mida armastan ja kus elavad mu väga head sõbrad. Viimasel ajal seoses õpingutega satun siia tihti. Enamik reise on ühetaolised, ent seekordne käik vajab jäädvustamist. Kõik algas juba sellest hetkest kui istusin Kopli bussile suunaga kesklinn. Minu juurde astus üks vanem vene proua, kes üritas kogu tee vältel mulle selgeks teha, et ma ikka ei tohiks ühistransporti kasutada. Ühistransport pole üldse rikastele mõeldud jne... Kuigi ta pidas monoloogi ning minu pilk oli pingeliselt suunatud raamatusse "Olla Armani", mõtlesin, mis kategooria järgi ta mu paigutab rikaste hulka. Kas täpiline kohver? Pikad blondid juuksed? Suured, läikivad kõrvarõngad? Hele riietus? Oma vaimse tervise huvides otsustasin jätta selle küsimata.
Mulle meeldib luxiga sõita. Esiteks heade istmete ja teiseks business klassi tõttu. Alati kui võimalik, kasutan just seda. Ka seekord. Ootan alati neid sõite, siis saan rahulikult lugeda, mõnda filmi vaadates heegeldada või klassikaline muusika kõrvus kõlamas tududa. Paraku sain tõsise kultuurišoki. Businessklassi olid ostnud pileti neile "daami" (tädi), kelle jaoks sõnad "vaikus", "diskreetsus", "teiste mitte segamine" tundusid võõrad olema. Terve tee sai kuulatud nende elamusi alates kellegi Riias käigust ning lõpetades sügavalt isiklike asjadega. Kogu nende jutt kostus ka kõrvaklappidest läbi. Tegin korraks märkuse, ent see mõjus kaheks minutiks. Kui ma nägin neid väljumas, käte otsas suured kilekotid asjadega, siis võttis ohkama. Ma sain aru, et olen snoob, sest pean iseenesest mõistetavaks teatud inimeste mitte sobivust businessklassis sõitmiseks.
Riias suundusin ööbima sellisesse kohta nagu "Knights Court" - väikene, armas, külalistemaja kesklinnas. Seal tervitas mind administratsioonis uhke kass Pigi. Jah, selles paigas on oma maja kass. Mulle räägiti, et kaks aastat tagasi oli Pigi ise tulnud sinna. Nad olid ta terveks ravinud, pakkunud kodu ning nüüd arvavat Pigi, et on koha peremees ning külaliste silmarõõm. Pühapäeva hommikul kuulsin enda ukse taga näugumist. Avasin toa ukse ning Pigi sammus uhkelt sisse ning hakkas jutustama. Paraku pidin ma seminarile lahkuma ning Pigi jäi koridori väga kurva näoga mind vaatama :( Juba selle kassikese pärast tahan siia tagasi tulla.
Pühapäeva õhtu möödus koos kalli sõbraga Riias jalutades ning pildistades. Zanet nägin viimati Šveitsis, ent nüüd on ta tagasi. Ma alati naudin tema seltskonda. See huumor, siirus ja lisaks armastab ta fotograafiat... Igaljuhul kui ta tõi tagasi mu külalistemajja, siis avastasin, et telefon on kadunud asjade nimekirjas. Õnneks sain siiski Zanega ühendust. Oh, üllatust - telefon jäi ta autosse. Vaene tüdruk pidi tagasi sõitma.
... ja see reis ei ole veel läbi.
 |
Kass nimega Pigi |
 |
Vaade bussist merele |
 |
Zane |
 |
Märts - jõulud Riias |
 |
Mina pildistan rongide silda üle Daugava |
No comments:
Post a Comment