Kui eile õhtul veini klaasi taga istusime ning tulevikust rääkisime, siis leidsime A-ga mõlemad, et pean ikka sel aastal tagasi tulema. Ainult, et võtma natukene teistsuguse reisi ette. Näiteks Barcelona - Madriid - Malaga. Rongiga sõitma ühest linnast teise. Tulevat odavam kui lennukiga ning vaatepildid olevat seda väärt. Teekonnal pidi olema muinasjutulisi maastikke.
Eile oli ka Madriidi Reali ja mingi punase-valge kirju saksa meeskonna mäng. Linnas oli palju saksa keelset juttu. B olevat ka mängu vaatama läinud ning jõudis õhtul hilja õnda näoga tagasi. Ju siis Madriid võitis. Meil A-ga oli täiesti ükskõik, et mingid kakskümmend meest ühe palli järele jooksevad. Samas on jalgpallikultuur seal väga arenenud. Jalgpalli fänni klubi liikme aastamaks olevat 1000 EUR-i ja A ning B pisikene pojale sai liikmelisus tehtud juba 1 nädala vanuselt. Ma proovisin ja isegi õnnestus seekord, jääda sellest jalgpalli melust kõrvale. Pigem mõnus vestlus, jalutuskäik ja pokaalike head veini.
Õhtusöögiks oli meil - angerjapojad! Neid ussikesi olen ma varem näinud ka A-l külmkapis olevat ning tema nimetas neid delikatessiks. Ausalt öeldes võtsin nüüd julguse kokku ja sõin. Psühholoogiliselt oli see väga raske. Süüa selliseid solkme välimusega valgeid olendeid. Hea, et nad veel ei vingerdanud. A praadis nad pliidil küüslaugu ja õliga läbi. Päris maitsvad said. Pean tunnistama, et mulle maitsesid. A veel julgustas: "Kujuta ette, et sööd nuudleid."
 |
| Õhtusöök - angerjapojad |
No comments:
Post a Comment