Teades end korduvat kohvri ümberpakkimise ja asjade unustamise võimet, siis tegin kõik varakult valmis. Kõik pakitud, vaja ainult võtta asjad ja suunduda laevale. Öeldakse, et kõige suurem riskifaktor on inimene. Taas veendusin selle õigsuses. Kuigi asjad olid pakitud, unustasin enda! MA JÄIN LAEVAST MAHA. Jah, see on võimalik. Panin kolm äratuskella ning olin suutnud need ise kinni vajutada. Kassid otsustasid ka seekord mu ilu-und austada. Avasin silmad kell 7.00 ning avastasin, et "laiva lähte"....
Kuidas nüüd pärale jõuda? Ujuda? Lennukiga? Kui esimene ei tundunud loogisest vaatenurgast võetuna eriti mõistlik ja teine jälle näis kallis, siis otsustasin minna uuele katsele laevaga. Selgus, et Tallinkil liigub suht hea hinnaga "tigu-praam" Helsinki suunas. Mõeldud-tehtud.
Nüüd ma istun seitsmendal tekil, vaatan läbi klaas akna avamerd ning kuulan (vist) filipiini keelset juttu. Ümber liiguvad päris tugevas kreenis soomlased, kes ei jäta kasutamata võmalust demostreerida valju häälega oma "rahvuslikke" väljendeid. ... ja mu reis on alles alguses....
Just nüüd istus mu kõrvale tugeva abstinendi sündroomiga soome vanem paarike, kes koheselt võttis purgiõlud lahti. Minu tänane parfüüm Chanel no 5 kahvatub nende aroomide kõrval. Sõita on jäänud veel pea 2 h....
No comments:
Post a Comment