Selle väikese lühireisi aglusel tundsin end piinatud geeniusena, kes lasti äsja vabadusse. Tallinn-Riia reisi ma sõnaotses mõttes magasin maha. Luxi istmed lihtsalt on niivõrd mugavad. Muidugi kui mugav kaasreisijatel oli kui ma suurest väsimusest norskasin... Igaksjuhuks jätsin küsimata.
Riiast viis mu reis edasi Siguldasse. Netist leidsin väikese kummalisi hotelli nimega Kaķu Māja ehk kassi maja. Siin pidi lausa üks kass elama. Tõesti toidukausse ma nägin all sööklas, kassi ennast mitte. See pole esmane kord kui Lätis mõnes hotellis peatun ja seal on kodustatud kass. Tegelikult on kasside olukord Lätis suhteliselt kehv. Palju on kodutuid, kes on haiged ning elavad paneelmajade keldrites. Kohalikud memmed pidid neid toitma. Samas ma ei kujuta hästi ette, et Eestis ette, et kusagil majutusasutses elab kass. Meie öko-allergikud vist teeksid kohutava draama, et on euronõuete rikkumine, looma piinamine jne...
"Kassi Maja" on omamoodi kummaline paik. Hoopis teistmoodi nendest, kus olen varasemalt ööbinud. Väikene, mugav, all on kondiitripood ja söökla. Naine, kes mul check-ini tegi ja tuppa juhatas rääkis, et majas on kõigest üheksa numbrituba. Minu elamine koosneb kahest toast, dušširuumist ja wc-d. Tagumises toas on diivan, mis käis lahti kaheinimese voodiks väike öökapp lambiga ning esimeses toas on televiisor, "puhveti" laud või midagi taolist. Kui ma check-ini tegin siis see naine nätias, et kõrval hotellis on baarman eestlane ja ta pidavat isegi häid alkoholivabasid kokteile tegema. Ma küll korraks mõtlesin, et peaks ehk üle-vaatama aga mu ilu-uni on siiski tähtsam :) Siin oli täiesti ehtsa maitsega vaadikali müügil. Seega minu lõunasöök koosnes kahest kaljast.
Riia-Sigulda rong oli omaette elamus. Ma sattusin umbes kümme viisteist aastat ajas tagasi ning olin tänulik, et puust isteid polnud. Raudteejaamas kui ostsin pileti, siis seal olid kirjas tsoonid. Ei perrooni, ei sihtjaama. Mõtle ja mõistata! Üks kohalik naine siis seletas mulle lahti Läti rongisüsteemi salapärad. Mitte, et ma sellest aru sain aga põhimõtteliselt tuli järgida tablood ja loota, et satud õigele rongile. Minul see õnnestus. Rongi istmed olid sellised nagu vanasti Ikarus bussidel Talinn-Tartu liinil. Kulunud, vanad ja kohati määrdunud. Valisin enam-vähem kõige puhtama aknaga istme. Jaamad, millest mööda sõitsime olid remontimata, perroonid lagunenud. Lapsepõlv tuli meelde, sest olen kasvanud ülesse raudtee ääres. Meil on kõik steriilne (vähemalt seal, kus mina olen sõitnud) aga siin oli jäänud alles metsikust.
 |
| Rong näeb rongi |
 |
| Kaubarongid ja lapsepõlv |
 |
| Raudteed ja lapsepõlve mälestused |
 |
| Kusagil teel... |
 |
| Veel Riia raudteejaamas |
 |
| Kaks kalja "Kassi Majas! |
No comments:
Post a Comment