Kanep, põdrakanep

Ma armastan sadamaid, lennujaamu, laevu ja lennukeid. Armastan inimesi jälgida, panna tähele veidraid detaile. Vaadelda kummalisi isikuid. Jälgida inimkäitumist, otsida tegutsemise motiive. Täna hommikul, kui A-terminali jõudsin, oli suhteliselt vähe inimesi ning leidsin endale koha vaatega sadama kaidele ja eskalaatorile, mis viis teisele korrusele. Kunagi ütles mulle üks USA sõjaväelane, et reisida tuleb hästi ja mugavalt riides, sest kunagi ei tea, mil kohtad oma saatust. Tema oli lennujaamas ülikonnas ning heleda särgiga. Kõik ta kaaslased teksapükstes ja T-särkides. Vormid ning relvad olid pagasis. Jah, on olukordi, kus lennujaam laseb relvadega läbi. Loomulikult peavad olema eriload jm. korras. Igastahes see mõtte on mind jäänud saatma. Reisida tuleb hästi riides, ent mugavalt. Ka seekord olid mul võimalikult palju kilinaid-kolinaid ning isegi kuldsed tennise paelad. Muidugi Soome sõitvalt laevalt saatust leida, on liiga illusioorne lähenemine. Pealegi hetkel on sõidu eesmärgiks ülikooli praktika :P Seega Saatus oota mind Prantsuse Riveras või Madriidi restoranis :) 

Mõne hetkel pärast istusid lähedale kaks noormeest. Ühel oli peas nokamüts ning seljas must dressipluus. Teine kandis heledaid riideid. Laual ilutses coca-cola purk, mida uhkelt jõid platsmassist Turborg õlu klaasist. Zombistunud ilmel olid mõlemate pilgud suunatud mobiiltelefoni. Ei ühtegi sõna vestlust, ei ümber vaatamist. Mobiiltelefon oli nende kahe noormehe tähelepanu jäägitult hõivanud.

Selle aja peale oli alanud olelusvõitlus nimega "eskalaator". Laev polnudki veel sadamas, ent eskalaatori ette hakkas tekkima tropp, kus inimesed püüdsid üksteisest mööda trügida ning võlu trepikesele saada sammukene lähemale. Selle osava trügimise ajal olid enamike pilgud suunatud mobiiltelefonidesse. Tuimalt, zombistunult. Nägusid ilmestas ükskõikne tüdimus. Ainult mõni üksik laps näis tundvat eelseisvast laevasõidust elevust. Vaatasin neid zombistunud ja automaatpiloodil liiklevaid olendeid, mõtlesin omaette, et tõenäoliselt nad kõik pokemone ei mängi, ent mis seal telefonis siis nii huvitavat peidus on... Vaevalt, et nad ka e-raamatuid loevad. Maailm läheb mööda, huvitavad nähtused ja isiksused jäävad tähelepanuta. 

Laeval sõidan tavaliselt kõrvaklappidega ning kuulan muusikat. Esiteks, et vältida joobes isikute kummaliste vestluste kuulamist. Kuigi vahel võivad olla need päris "lõbusad" ja teiseks mu lemmikkoht asub karaoke baaris ning istuda ja kuulata, kuidas "kergelt" joobes soome naine lauab mõnda omakeelset valsi viisi... Seekord vist oli kõigest viktoriin. Küll aga mind hämmastab siiani soome naiste võime tarbida odavat alkoholi ehk keemilistest komponentidest koosnevat ühendit nimega gin. Neile tundub, et pole oluline, kas kell on seitse hommikul või lõuna. Hellitan kergelt lootust, et kõik pole sellised ning lihtsalt laevaga sagedamini reisivad isikud moodustavad antud kategooria. Kuigi pean tunnistama, et hommikul kell kümme, isegi kui olen oma roosas Barbie hommikumantlis pehmete patjade vahel, pole külm cremant või cava maasikatega ahvatlev. Seega, gin hommikusöögiks on maailm, mille mõistmisega mul raskusi. 

Ma üritan leida rahvahulgast värvikaid isiksusi. Inimesi, kes on teistmoodi riides, näitavad oma olekuga, et on oma elu peremehed/naised ning julgevad väljendada end. Seekordses klaasistunud pilkudega inimeste hulgas neid ei tundunud olevat. Vähemalt siis kui ootasin pääsu eskalaatorile. Ainult üks apteegi briljantrohelise värvi patsiga mees tundus teistest erinev olevat. 

Laeva pääsedes suundusin kohe oma lemmik istekohtade juurde. Need on mõnusad pehmed diivani moodi asjad, kuhu saab vajadusel kerra tõmmata, või lihtsalt mugavalt istuda. Ühel neist nägin naist istumas, kes tundus olevat üksinda. Eestlasele mitte vastupidise kombe kohaselt läksin julmalt juurde ja küsisin: "Kas siin on vaba?". Slaavi aksendiga naine vastas jaatavalt. Sain hea ja mugava koha ning kogu reisi jooksul jackpoti. Naine, enam-vähem minu saranase ümara kehaehitusega, ainult, et lühem ja vanem, oli isegi teistmoodi riides. Tukk, selline puudli kräsu - punast värvi. Pats halli ja punase segune. Jalas olid tal põlvedeni hallid dressipüksid, seljas ruuduline läikivate elementidega pluus ning võrgust vest. Seljakott ning plastikust turukott, mille sees tundus veel olevat teine turukott. 

Naine läks korra lauast ära, ostis endale joogi. Võimalik, et iirikohvi, kolm kõrt oli käes ning hunnik paber taskurätikuid. Kolmest kõrrest kaks rändasid tal kohe kotti. Osa pabertaskurätikuid ka. Ühest turukotist ilmus välja karp võileibadega. Mina chillisin rahulikult ning kuulasin oma muusikat, kui ühel hetkel märkasin, et see naine proovib mulle midagi öelda. Võtsin kõrvaklapid peast ja ütlesin, et ei kuulnud. Naine ütles: "Nüüd saan magama." 

Karaoke baari juures on mänguautomaadid ning sadama "zombi" noormehed jõudsid nüüd nende taha. Väikene ekraan sai vahetatud suurema vastu. Progress. Minu laua lähedal olev vahekäik meenutas vilka linna kõnniteed. Inimesed liikusid kiirustades edasi-tagasi. Ainult need, kel lahtine õlle või gini purk käes jalutasid eksleva pilguga ning eeldatavalt otsisid vaba kohta. Mõne aja pärast hakkasid "kõnniteel" liikuma alkoholi kastidega inimesed. Mõnel lausa oli käru, mis täis laotud. Silma jäi taas ülipopulaarse keemilise ühendi kastid. 

Laevas sattusin aknaga WC-sse. Otse akna all päästeparv. Esimene mõte tekkis, et pervertide paradiis. Istu ainult paadis, võta telefon ja pildista naisi, kes käivad wc-s. Ma tahaks loota, et laeva turvameetmed ja meeskond on tasemel, et väldivad selliseid olukordi. Vähemalt seekord mina õnneks kedagi piilumas ei näinud. 

Kui laev hakkas Helsingile lähenema, siis liikus korra mõte oma pagasi sisule. Lisaks suurele hulgale kohustuslikule kosmeetikale, oli mul seal kolm 1,5l limonaadi ning põdrakanep. Viimase korjasin ja kuivatasin ise. Pakitud plastkarpi ning leiva kilekott ümber mähitud. Elavalt kujutasin ette, et kui nüüd juhtub Helsingis sadamas olema pisteline kontroll, siis mul on eriline anne olla just see välja valitud isik. Kujutlesin, kuidas James Bondi stiilis ütlen, mis seal väikeses kahtlases pakis on: "Kanep, põdrakanep." 

"Kanep, põdrakanep"

Kohustuslikud kulinad ja pilt laevaga

Minu kuldsed tennisepaelad