Lihtsalt naudingud

Kerge külmetus, Mentovskiye Voiny ja sõbrad on minu esimeste vabade päevade märksõnad ehk kõik on alanud planeeritult. Jah, ka haigeks jäämine kuulub tavaliselt mu puhkuse hulka. Pinge langus võrdub alati palavikuga. Õnneks on see enamasti paari päevane nähtus, vaatamata sellele, et kodus voodis saaks mind aheldatuna hoida. Alati siis kui on vaja ennast ravida, tekib mul ennekuulmatu ja rahuldamatu vajadus liikuda, seigelda ning lihtsalt ignoreerida olukorda. Siiani olen leidnud ainult ühe asja, mis suudab mind enam-vähem distsiplineerida ning keskenduda ravimisele - seriaal Menotvskiye Voiny. Alustan umbes 10 aastat tagasi filmitud esimeste seeriatega ja lõpetan selle talvise hooajaga. Mul on vist iga tseen pealuu sisse kleepunud, ent ikka naudin neid ehedaid karakterid ja situatsioone. Ma olen uue hooaja ilmudes võimeline kaks ööd üleval olema, et võimalikult kiiresti seriaali vaadata. 

Sõbrad - neid on mul küll karvaseid ja sulelisi. Lihtsalt häid sõpru ja tuttavaid hindan väga aga tõelise aarde moodustavad minu lähedased sõbrad. Need, kes teavad mind ja ka mu rõõme ning kurbusi. Need, kes on ajaliselt vastu pidanud ning aastatega paremaks läinud. Nad on samamoodi kiiksudega kui mina. Nad lausa naudivaid neid kiikse. Nende elu on seiklus, liiguvad uhkelt pead püsti hoides läbi igasuguse situatsiooni. ... ja nad on alati minu jaoks olemas.... Pole paremat kui ärgata pärast toredat filmiõhtut ühe sõbra villas, vaadata aknast tõusvat päikest, juua värsket kohvi ja taibata, et vaatamata esimesele härmatise taolisele lumele  on siiski elu nautimist väärt :)