я - turistka!

Suunduses läbi sombuse varahommiku Tallinnas bussijaama, tundsin kergendust, et suudan vähekeseks ajaks rebida ennast hallist argipäevast välja. Kuigi jah, minu päevad on kõike muud kui hallid ning argised, vajab mu seiklejahing aeg-ajalt vabaks laskmist. Väikene reis Riiga tundus kõige turvalisema lahendusena. Siin on rõhk sõnal „tundus“. Juba Tallinnas selgus, et see reis tuleb minule omasena seiklustega täidetud. Mul on kombeks osta võimaluse korral, kas bussi esimesed või viimased istekohad ning lõpuks lasta ennast installeerida (kahekorda bussi korral) alumisele korrusel. Kuna esimesed kohad olid kinni, siis valisin seekord kõige viimase. Plaan näitas, et see on lausa akna all. Istekoha number 53. Bussi sisenedes selgus, et istekohti on 52!!!

Bussis oli vähe rahvast ning ma sain enda alla kõik viimased istmed. See tähendab, mu seljakotile oli üks iste, üleriietele teine ning minu ja arvuti päralt kaks istet. Supper! Bussis oli ka koore kakao – selline mõnus, mahe ja lääge jook ning lätlasest varubussijuht, kes ikka käis aeg-ajalt kontrollimas, et kas mul on kõik korras või vajan ma midagi. Ainus, mida ma soovisin oli rahulikult oma asjadesse süveneda aga sellele bussijuhile tundus sellest arusaamine kõrgemas dimensioonis olevat.

Teekond Riiga oli rahulik, üritasin tududa, et teha viimaste ööde unevõlga tasa, ent ikka tabasin end vaatamas alt ülesse mööduvate puude latvu, mis kõrgusid taeva suunas. Kõrvus mängis mahe jazz muusika. Mõtted jooksid peas kui taltsutamata hobused preerias... Kõik tundus sürreaalne kuni Riia bussijaamani. Esimese asjana seal sammusin infopunkti ja sõnasin vene keeles: „Ja turist. Sto mne sdelat?“ Kõige pealt vajusid seal kahe infotöötaja silmad suureks, siis nad üritasid täpsustada, et kas ma üldse tean kus ma olen jne... Sealt sain brozüüre, infolehti ja isegi visiitkaardi vastava ametiasutuse kohta, kes turistidega tegeleb.

Järgmine sihtpunkt – teisel pool kanalit asub turg. Nii bussijaamal kui turul on midagi sarnast Balti jaamaga, ent mastaabid on teised. Meie oma on pisem ja mingil määral tsiviliseeritum. Sellel turul tundus olevat kõike – alates vanakraamist kuni lõpetades küünaldega... Minu pilt jäi pidama kividest ehetega kaunistatud lettidel... Nüüd on mul siis seksikas merevaikudest käevõru. Kuna mul oli aega korteri võtmete saamiseni ja hommiksöök koosnes ainult kahest tassist kohvist koos Otepäält pärit õunaga, siis otsisin sobiva söögikoha. Tahtsin kohalikku! Iga tšebureki putka ka ei sobinud. Leidsin turult ühe kartulipankookide söökla (´?). Kohalike hulgas tundus kõva sõna olema. See koosnes kahest osast – söökla (toitudega) ja ruumi teises otsas kohvik. Kohvi ma ei saanud eest, pidin teise leti juurde minema. Aega parajaks tehes ning raamatut lugedes märkasin, et minu kõrval lauda istus vuntsidega õllekõhtu omav meesterahvas. Peagi liitusid temaga kaks tibi, vanuses umbes 19-20. Meesterahvas tundus lähenevat keskeale. Suhtlesid vene keeles. Kuulsin, kuidas see mees tutvustas tüdrukutele töö võimalusi välismaal... Kirjeldus tundus olevat huvitav ning raamatu lugemise asemel jäin neid suurte silmadega silmitsema. Millegi pärast läksid nad läti keelele üle ja tasandasid häält.

Järgmine sihtpunkt Forum Cinema Stockmani juures. Seal sai minust tõeline turisti atraktsioon. Õigemini vaatepilt kohalikele. Süüdimatu blondiin nagu ma olen. Ma arvan, et mu välimus vastus täiesti tekkinud situatsioonile. Blondid juuksed minu kollaka pärlitega kaetud bareti alt paistmas, seljas samast materjalist jope nagu pehmeid asju tehakse, vaevu üle taguotsa ületav seelik ning mustad retuusid. Jalgu kaunistasid ülepõlve põlvikud ning botase ja politseisaabaste hübriidi taolised jalanõud. Kott seljas ning ma istusin oma kohvril. Muusika kõrvades. Nii mõnigi kohalik proovis minuga suhelda. Tegin süütud silmad ja vastasin inglise keeles. Üks proovis mulle mitte töötavat, viletsa disainiga, 80-ndatest aastatest pärit kella müüa. Kuna ma leidsin, et turvaline on öelda: I do not understand ning mitte laskuda vene keelsesse vestlusesse, siis ta näitas kellale ja lisas: Stalin, watch, buy... Ma saatsin ta viisakalt inglise keeles parematele jahimaadele....