Laev...paras loomaaed. Siin leidub karvaseid ja sulelisi. Alates Alma jogurtit söövatest hiina/jaapani moodi isikutest kuni nahaalselt laiutavatest, norskavatest dressides tüüpidest. Kusjuures on nad võtnud enda alla kõik kohviku diivanid. Missis E ütles, et teineteisega mitte arvestamine on soomlastel veres. Kummalisel kombel on selle omaks võtnud ka meie vaprad laevareisijad. Kurb ja traagiline on vaadata sellist vaatepilti. Elementaarne etiketi tunnetus ju ometi peaks inimesel olema! Mind viib ahastusse mõte sellest, et omaksin kodus norskavat diivani maskotti! Vaesed naised, kes peavad või suudavad sellega leppida. Vaadates neid vaevalt hingavaid zombisid, saan aru, kui palju mul ikka elus meestega vedanud on. Enamus neist on osutunud hoolivaks, armastavaks ning ka tõeliseks gentlmeniks. Ikka selliseks, kes uksi avavad ning suudavad ka kõik mu pöörased jonnimised stoilise rahuga vastu võtta. Mitte emotsioonitult vaid rahulikult, just nii nagu oleks see asi, milleta ei saa elada.
Hetkel kui neid ridu kirjutan, tutvub missis E kodumaise laevafirma kaubanduslike võimalustega. Kuigi mulle meeldivad head parfüümid, luksuskosmeetika, kõik särav ja läikiv. Eriti kui nad on käevõru kujul, olen otsustanud pidada Madriidini vastu ning alles seal oma kogu täiendada. Õnneks on jäänud ainult mõned tunnid.
Tulles tagasi loomaja juurde nimega "laev", siis tänan ma õnne, et on hommik. Lihtsalt leidsime vaba laua baarileti lähedal ning milline õudus seal oleks kui kogu see zombistunud seltskond üritaks aeglaselt manustada vere asemel alkolhoolseid jookseid. Mulle piisab öistest vanalinna lääbakil kolekollidest, kes üritavad tõestada kui kanged ning kõvad mehed (naised) nad on ning lõpuks peavad ikka nelja seina ja rauast uksega tutvuma ühes konkreetses asutuses.
Vaatan oma ilusat, mummulist kohvrikest ning mõtlen kõigele sellele, mida ma sinna kaasa pakkisin. Alates mummulistest kingadest, kosmeetikast ja ehetest. Mõtlesin ka missis E-le ning pakkisin kaasa topelt koguse ehteid. Õigemini oma kolmest kette täis seksiooni kapist valisin algusel 18 ketti. Seda tundus natukene palju ning mul vist õnnestus veerandile vähendada...
No comments:
Post a Comment