Me proovisime Madriidis leida kodutuid, mis ei olnud keeruline, ent joobes kodutute leidmine on tõeliselt ületamatu ülesanne. Jah, nad magavad ukse avades, pinkidel. Ühel isegi oli suur valge padi kaisus. Hispaania padjad on teistmoodi kui meil. Need on sellised pikad vorstid, mis meenutavad oma kõvaduselt pudrunuia. Kõigi nende kordadega, mida siin käinud olen, ei suuda harjuda selle kummalise padjaga. Kerjajaid siin tänavatel ka jätkub. Üks kummalisem kui teine. Mustlased, mustad, kohalikud, igas vanuses. Nad on pealetükkivamad kui meil, ent kui mööda minna ja mitte välja teha, siis nad kallale ei tule.
Tänane hommik oli "huvitav". Ärkasime ja tormasime Tapas44 sööma, sest kell juba üheksa ja ei tea, mis kellani seda odavat ning head toitu saab. Lõpuks jõudsime järeldusele, et vist 11-ni, sest Madriid ärkab hilja. Kella 9.00 ajal on veel tänavad tühjad (Kui üldse nii saab Madriidi kohta öelda). Tagasi teel otsustasime ,minna lühamet teed mööda ja .... jõudsime ringiga sinna välja, kus alustasime. Kerge trenn täiskõhuga :P
No comments:
Post a Comment