Pipragaas ja politsei

Hola Espana! Me gusta Madrid! Lend Madrid möödus linnulennul. Avastasin, et üliväsinuna on võimalik isegi Ryanairi "puuistmetel" on võimalik isegi magada. Või olin tõesti üleväsinud. Igal juhul lend möödus ülikiiresti. Loomulikult õnnestus mul lennujaamas ära eksida. Kõige pealt ma ei suutnud leida väljapääsu turvatsoonist ja küsisin siis tublidelt turvatöötajatelt ja  nad näitasid suuna kätte. Pärast väga pikka matka jõudsin teise terminali ning leidsin ka metroo. Ma olen siiani arvamusel, et Madriidi metroo on üks loogilisemaid. Väljudes Plaza de Espana peatuses ning hingates sooja Madriidi õhku tundsin end taas kui kodus olevat. Järgmiseks sain A-ga ilusalongis kokku, kus ta tegi pulmaeelseid protseduure.. Nüüd läks elu huvitavaks.

Kuna mu lennu kuupäevad muutusid ja ma saabusin päev varem Madriidi ning kahjuks mu hostelli aegasid ei saanud muuta, siis pidin broneerima ühe öö teises kohas. Otsisin võimalikult kesklinnas ja võimalikult odava paiga. Paik on tõesti kesklinnas. Odav ka. Aga tuba on imepisike, mõeldud kuuele inimesele. Receptsionist ei rääkinud praktiliselt inglise keelt üldse ning minu hispaania keele oskus jätab veel soovida. Hea, et A kaasas oli. Rajoon, kus hostel asub tundub olevat ka selline Kopli laadne. Isegi supiköögi ees kogunevad bomžid nägin ära. Ühe öö elan siin eeldatavalt üle. 

A-la oli täna imepisike Michael Korsi punane käekott ning enamuse sellest võttis pipragaas, mis Hispaanias tsiviilkäibes keelatud. A-l arvestavat, et võib saada trahvi aga ikka olevat turvalisem. Küsisin siis, et kas ta kasutada ka seda oskab. A: "Mulle öeldi, et lase ja jookse kiiresti eemale." Lapse vankriga? Kiiresti joosta? Eks ma siis pean talle teoreetilise kursuse korraldama pipragaasi kasutamise teemal. Praktilist igaksjuhuks ei tee. Kui ma teda bussile saatsin, siis andis ta avalikult gaasi minu kätte ja ütles: "Hoia". Järelikult siis nii keelatud see ka pole :) 

Meil oli mõnus piknik kuningalossi aias. Kohalik õlu (temal küll alkoholivaba) ja hot dogi moodi saia sisse panud andaluusia kalarõngad. Samal ajal ratsutasid kaks politseiniku mööda ning ma küsisin igaksjuhuks, et ega õlu joomine avalikult keelatud pole. A kehitas õlgu ja teatas, et ega nad siis meie pärast hobuste seljast alla hakka ronima.

Hotseli jõudes nägin ma Puerta del Solil väga palju politseinike ja kiirabisid. Julgelt seadsin sammud ühe seltskonna juurde, võtsin klubikaardi välja ja küsisin inglise keeles, et mis toimub. Selgus, et poliitiline demostratsioon ning see politseinik, kellega vestlesin arvas, et kuna rahvast vähe siis actioniks ei lähe. Sain veel targemaks ka Hispaania politsei süsteemist, mis on municipal politsei, quardia civil ja national politsei ülesanne. Selgus, et nad kõik täiesti erinevad. Lõpuks otsustasin, et olen vaesekest piisavalt piinanud ning soovisin head õhtut aga süda ja sinna platsile. Tekkis tohutu tahtmine võtta hostelist oma kaamera ning loota, et ehk saab actionit. Paraku on mul teised kohustused ees ning pean oma fototehnikat hoidma.