Ärritavalt rahulik pühapäeva melu

Saatus on minu Eestisse naasmise vastu. Proovisin osta Madriidist lennupiletit tagasi, tegin ka ülekande ja siis tuli vastus: "Lennukompanii ei kinnitanud kohti valitud lennule." Raha kantakse tagasi. Tegelikult on see ainult üks pisiasi, mida on tagasi reisiga seoses tekkinud. Õnneks on veel pea kolm nädalat aega selleni kui ma teoreetiliselt peaksin istuma oma töölaua taga ning tegema soliidset nägu! 

Algselt plaanisin täna juba Brüsselisse sõita aga kuna ilm oli nii ilus ning ma eelnevatel päevadel sain vähe ringi  käia, siis otsustasin ärasõidu homseks lükata. Isegi nüüd ei õnnestunud mul sekeldustesse sattuda. Ainus eredam vahejuhtum oli, et bussi oodates (üle 1h) hõõrusin kogemata silma ja lääts liikus paigast. Tõsine katsumus oli keset väikest küla. tuule käes ning ilma peeglita seda tagasi panna. Õnnestus! Harjunud Tallinna kaootilise kuid tiheda transpordiga, ei tulnud ma selle pealegi, et pühapäeviti käib siin buss ainult viis korda. Mina ju tahtsin minna pealinna Luxembourgi. Eks ma siis ootasin truult bussipeatuses, kus olid küll ajad märkitud, ent midagi ka prantsuse keeles lisatud. Kui ma lõpuks linna jõudsin, siis näis see olevat justkui välja surnud. Kõrval tänavad olid praktiliselt inimtühjad, mõni üksik jalutas väsinud näoga mööda, justkui oleks ta valel ajal, vales kohas. 

Seekordse jalutuskäigu eredamaiks muljeks oli kohalike bomzide soov fotoaparaadile jäädvustatud saada! Nad tulidki minu juurde, näitasin näpuga kaamerale ja ütlesid: " une photo". Peale pildi tegemist ütlesid nad: "Merci" ja kõndisid minema. Erinevates kohtades, erinevad bomzid! Peaks mainima, et huvitav hobi neil. Päeva lõpuks sain päris värvika galerii neist kokku. 

Ainus, kus Luxembourgis elu märgata, oli shopping streetid ja turistidele mõeldud atraktsioonid. Ühelt shoping streetilt leidsin isegi poe, millest sain tomateid (neid ma ka tulin linna otsima, sest Cactus oli kinni). Pühapäeval seal üldse puhatakse. Avalikes parkides mängivad inimesed palli, loevad raamatuid, päevitavad, peavad piknike jne... Kõik on viisakas ning rahulik. Üks park oli lausa lastele mõeldud. Suur piraadilaev, mingid ronimistorud, kiiged ja pumpkaevud koos ehtsa vee ning liivaga. Vanemad istusid lähedal pinkidel ning tegelesid oma asjadega. 

Tundub, et selles riigis pole kellegil kiiret. Bussini on tund aega, pole mõtet muretseda. Toetutakse taguotsaga tänavamüüri äärele, võetakse raamat välja ning loetakse. Elu kulgeb siin liiga rahulikult, justkui teises dimensioonis. Ka siin väikses Bacharage külakeses. Ainsa 7 korruselise kõrghoone taga oleval metsateel jalutades võib leida mullikaid, lehmi, hobuseid ja kindlasti ka puuke...