Saturday, July 20, 2013

Olukorrast Madriidis

Olukord Madriidis on rahulik. Kaks päeva tagasi toimunud miitingust ja konfliktist politseiga pole jälgegi. Kohalikus meedias on tähtsal kohal hoopis teised teemad. Küll valitseva parteiga seotud, kelle vastu miiting oli, korruptsioonist... aga miiting iseenesest on möödas. Konflikt politseiga samuti. Kõik elavad igapäeva elu, kuni järgmise korrani. 

Spontaanseid rahvakogunemisi toimub siin harva, see on seadusega karistatv. Eelnevalt on vaja taotleda load läbi viimiseks. Ka seekordsel kogunemisel olid kõik load olemas. Protestiti valitseva presidendi ja valitsuse ning korruptsiooni vastu. Hispaanias on viimasel ajal kuum teema miljonitesse küündivad altkäemaksud. Enne miitingu algust pidin mööduma calle de Genovast, kus asub valitseva erakonna Partido Popular peakorter. Politsei valmistus panema tänavaid kinni. 40 minutit hiljem kui tagasi tulin, siis miiting oli juba alanud. Karjuti loosungeid, lauldi. Enamiku osalejate jaoks oli lihtsalt lahe vaheldus peale tööpäeva lõppu. Puudus vaenulikkus. Suhtlesin ka rivistunud märulipolitseinikega. Kuna mu hispaania keelne väljendusoskus pole kõige parem, siis nad nägid tõsist vaeva, et leida inglise keelt rääkiv politseinik. Ta selgitas, et sellised miitingud on tavapärased, kestavad paar tundi ja siis läheb rahvas laiali. Ka tavakodanikega vesteldes sain sama informatsiooni. 

Ainult, et rahvahulk võib olla ettearvamatu. Edasi suunduti Grand Via ja Sol väljaku suunas. Seal otsustasid mõned kodanikud näidata oma üleolekut süsteemist. Kas selle taga oli kambavaim, juhtoinaste osav tegutsemine või lihtsalt alkohol, seda ma ei tea, ent võin julgelt väita, et politsei kasutas jõudu ainult äärmisel juhul. Kui neid otseselt rünnati. Ka siis kasutasid nad äärmiselt vähe otsest jõudu. Näiteks nuiaga löömise asemel "joosti läbi". Kuna märatsev rahvahulk on ettearvamatu, siis hoidsin end politseinike lähedusse. See andis haruldaselt hea võimaluse jälgida nende tööd ning pildistada. Takistusi nad mulle selles ei teinud. Muidugi ma kahtlustan, et neil lihtsalt polnud aega tegeleda ühe mustades satäänist pidzaamapükste ja punase õlapaeltega pluusis, sassis juuste ning süütute, vaimustust täis silmadega blondiiniga, kes aeg-ajalt võib esitada mõne ootamatu küsimuse. Ma muidugi otsustasin oma turisti rollile truuks jääda. Ega siis igapäev ei pakuta selliseid etendusi vaatamisväärsusena! Mõnele nõrganärvilisele võib see olla lausa šokiturism. 

Lõpuks olid jäänud mõned isikud, provotseerivad ajakirjanikud ja rahulikud politseinikud. Mul oli lausa kahju politseinikest, sest fotograafid ja ajakirjanikud üritasid teha kõik, et nad kaotaksid enesevalitsuse ning toimuks tegevust. Enne kõige lõppu saabusid juba koristusbrigaadid ning varsti nägi Madriid endine välja. Juskui poleks midagi olnud.

Järgmine hommik jalutasin selle ala läbi, ka calle de Genova, kus asub valitsuspartei peakorter. Ei mingeid jälgi möödunud ööst. Elu läks edasi endist rada pidi. Tegelikult ei katkenud see "rada" isegi miitingu ajal. Kõrvaltänava baarides pidutsesid inimesed edasi, lõbusad ja rahulikud. Miitingut meenutas neile ainult eemal olev lärm tänaval ning isegi õhus olevale helikopterile ei osanud nad enam tähelepanu pöörata. 

See mulle meeldib Madriidis. Sul on üheaegselt palju valikuvõimalusi ning üks ei pruugi segada teist. Näed vahetut actionit, tantsid salsat, naudid sõpradega singi muuseumis või lihtsalt jalutad...  Madriid on turvaliste seikluste jaoks loodud! 

No comments:

Post a Comment