Luxemburg on niivõrd turvaline, et isegi parima tahtmise korral pole mul õnnestunud sattuda seiklustesse. Ma tõesti üritasin kõigest hingest. Juba sportlikust hasardist. Kui mitte arvestada külakese supermarketi otsimist ja õhtust grillipidu ning needki seiklused olid nii süütud. Mulle joonistati skeem, et kus asub pood. Vaja minna küla läbivale peatänavale ja sealt natukene edasi ning kohe ongi suur silt "Cactus". See on nimelt kohaliku supermarketite keti nimi. Minu jaoks olid siin kõik tänavad peamised, kõndisin kord ühele küla servale, siis järgmisele jne... Küla sildiga lõppes ka kõnnitee, muidu oleksin tõenäoliselt jätkanud teekonda. Lõpuks otsustsin küsida. Õnneks piisas ainult ühest sõnast: "cactus?" ja kõik mõistsid. Hinnad on siin osadel kaupadel odavamad kui Eestis, mõned on jälle kallimad. Samas kui vaadata nende palgataset, siis elu meil on ikka väga kallis.
Sain ka hea idee, kuidas Luxemburgis raha teenida. Pole ju eriti keeruline ühte pisikest palli taga ajada. Siin makstakse jalgpalluritele 1200 EUR kuus, et nad käiksid õhtuti trennis. Nii palju kui ma mõistisin, siis see on lihtsalt ühiskondlik spordiala, mida riik on otsustanud toetada, et propageerida tervislikke eluviise. Ka naistejalgpalli klubid on siin ning neile samuti makstakse. Teine populaarne spordiala on mittekontaktne karate. Nendele ei maksta palka trennis käimise eest! Siin tunduvad mehed üldse olevat liiga õrnakesed. Kaklema nad tänaval naiste au eest küll ei hakka. Õnnestus ka külastada kohalikku kickboxingu trenni, vaatasin neid suurte silmadega ning mõtlesin. "Kui toredad elus poksikotid nad kõik oleksid." Kickboxingus harrastatakse siin tatami alasid ehk kerget kontakti. Keegi ju ei tohi kogemata väikest sinikat saada. Samas taipoksi ja inglise poksiga tõsisemalt tegelejaid siin on, kuid ma sain aru, et siiski vähesed erandid.
Kui keegi otsib elukohta, kus turvaliselt lapsi kasvatada ja pereelu elada, siis Luxemburg on õige koht. Siin on kõik reguleeritud (EL määrustega), neid jälgitakse ja praktiliselt mitte midagi ei juhtu. Inimesed on rahulikud, natukene uimased minu jaoks ja isegi leebed.
Kohalik punaste laternate tänav näidati ka mulle ära. See on otse raudteejaama juures, kuid peab tunnistama, et ümbrus on mitu korda viisakam kui meie Baltijaamal.
No comments:
Post a Comment