Madriidi mehed

Madriidi mehed on teema, mis väärib lausa eraldi kirjutamist või õigem oleks öelda mehed Madriidis väärivad seda. Vähemalt minu vahejuhtumid nendega. Kõige süütum ja armsam oli see, kui üks pintsakus soliidne keskealine härra komistas tänaval ning pidi peaaegu pikali kukkuma, kuna jäi minu dekolteed vaatama. Annely, kes minuga tol hetkel kaasas oli, ohkas siiralt: „Vaesekesed.“ Mina neile kaasa küll ei oska tunda, sest ega ma sunni ju nende pilku kõrvalistesse kohtadesse pöörama.

Kui ma senini öösiti palju üksinda ringi liikunud pole vaid seltskonnas, siis täna võtsin tõelise tutvuse Madriidi kesklinnaga ette. Minu puhul tähendab see kaameraga jalutamist mitte-alati-seal-kus-peaks. Põhimõtteliselt kõik neli tundi, mida ringi uidata püüdsin möödusid suhtlemise tähe all. Enamik neist, kes soovisid minuga suhelda olid muidugi mehed. Ütleme nii, et enamik tundus olevat sellisest kategooriast, kes jäävad minu vaateväljast eemale. Mida ma teen tänavaartistiga (nii ta end tutvustas) või Senegalist pärit musta mehega, kes tänaval reklaami pakub? Kõik nad tahtsid minu telefoni numbrit jne. Ma mainisin alati, et olen tõsises suhtes. Selle peale vastas üks: „Me too but you are in Madrid!“ Tore, et mulle asukohta meelde tuletas, mine tea ehk oleksin unustanud. Ühele üritasin seletada, et ta komplimendid pole just eriti hinnalised. Põhjus lihtne – blondiin Madriidis ja kui panna piisavalt avatud dekoltee, siis kuulen pidevalt: how beautiful you are...

Kui ma kuninga lossi eest pargist läbi jalutsin, siis kuulsin enda kohta vene keelset kommentaari. Otseloomulikult ma andsin noorhärradele märku, et saan väga hästi aru. Nende näoilmed olid kõnekad, ilmselgelt polnud lausutud sõnade mõistmine minule soovitav. Selgus, et nad olid Ukrainast, Valgevenest jne.. ja sattusid vaimustusse, et mina olen Eestist. Nüüd mul on pilt kus olen kolme noormehe keskel, nad tungivalt nõudsid jäädvustamist – olevat mälestuseks. Pildistamise käigus tekkis väikene vahejuhtum. Üks nendest noormeestest arvas, et võib mu tagumiku patsutada. Sellele järgnes ilus, mõjuva tugevusega küünarnuki löök kõhulihastesse... Vaeskene oigas lausa ning lausus tõeliselt härrasmehelikult: „Horosho sto nishe ne bõl.“ Ma vastasin abivalmilt: „Magu i nishe udarit!“ Ega ma siis kade tüdruk pole:)