Luxembourg on üks neist paikadest, millega seovad mind mälestused möödunud elust. Nüüd taas jalutades selles linnas sain aru kui õnnelik ma oma elus olnud olen. Mind on enamasti ümbritsenud inimesed, kes hoolivad ja hoiavad. Aastaid tagasi viibisin siin just selliste inimestega. Mulle tollal meeldisid nii loodus kui arhitektuur. Tänu seltskonnale ei pannud ma tähele turistide voolavat hulka, ümbritseva kommertslikust. Tegelikult on Luxembourg ikka veel ilus linn. Lihtsalt seekord hakkas kurb, sest mõistsin, et üks etapp minu elust on jäädavalt läbi ning need haruldased inimesed kuuluvad sinna hulka. Jah, ma tean, et nad jäävad mu sõpradeks alati, kuid me kõik oleme ajas muutunud ning ühiseid üritusi on järjest vähem.
Eelmine kord külastades seda väikest riiki (Luksemburg on siiski riik, mille pealinn on Luxembourg) said mitmed toredad asjad alguse ning nüüd on aeg neid lõpetada! Mulle jäävad ju mälestused, mis toovad aeg-ajalt naeratuse huultele.
Luksemburgis olen sunnitud osalema mitmetel seltskondlikel üritustel alates eilsest õhtusöögist kuni lõpetades ühe klubi hooajalõpu peoga. Kuigi kohustuslikud seltskondlikud asjad on just need, mille eest põgenesin, siis hetkel võin nendega nõustuda. Minu prantsuse keele oskus ju piirdub jutu sisu aimamisega ning seetõttu saan oma mõtetega enamasti tegeleda. Need on alati huvitavad, ohtlikud ja mind ennast kaasa haaravad :-)
Linnast peatuspaika sõites tekkis mul loomulikult küsimus, kus kohas pean väljuma. Mul oli kotis paberil kirjas selle külakese ja peatuse nimi, kuid kes ikka viitsib vaadata. Mäletasin, et maja oli eest värviliste rõdudega ja selle taga asus roheline metsaga kaetud küngas. Esimeseks orientiiriks sai küngas ning loomulikult selgus, et neid künkaid on rohkem kui üks. Külakesi, millest buss läbi sõitis ka. Õnneks jäi võimalus õigeaegselt märgata värvilisi rõdusid. Seekord pääsesin seiklustest. Tegelikult olen hetkel nii hästi hoolitsetud ning kaitstud, et väga raske on sekeldustesse sattuda. Ma ise kah imestan, kuidas see võimalik on!
No comments:
Post a Comment